Kui sain teada, et valmivad karud reisivad lõpuks Hollandisse kaksikute poiste juurde, meenus mulle miskipärast lapsepõlves loetud Mary M. Dodge'i sulest ilmunud raamat "Hõbeuisud" (siin on sellest raamatust tore ülevaade: http://raamatublogi.blogspot.com/2011/07/hobeuisud-mary-mapes-dodge.html). Kujutasin ette jäätunud kanaleid, mida mööda poisid kunagi uiskudel ringi tuiskama hakkavad. Tahtsin kindlasti teha karudele pikad sallid, aga ajapuudusel jäid mõmmikud kahjuks palja kaelaga... Loodan, et karud saavad siiski sooja tuppa ahju lähedale ja neil pole tarvis külma karta ;) 
Karude
kõhtudel on nende uute omanike nimed. Mõmmid ise on suurimad
mänguasjad, mida kunagi valmistanud olen - kõrgust neil 25 cm. Materjali
(lõng: Bio-Baumwolle) ja aega kulus nende valmistamisel palju enam kui
esialgu arvanud olin. Turvasilmad ikka Lauralt (http://artefleur.blogspot.com/p/manguasjade-silmad.html) ja muidugi on need käsitsi maalitud. Mõmmikud said nii armsad, et meie pesamuna ei
lasknud karukest enam sugugi lahti ja muudkui kaisutas seda :) Võibolla
õnnestub ühel päeval temale samasugune valmistada.
Nüüdseks
on Kertupertu valmistatud asju jõudnud juba mitmesse kanti:
Hispaaniasse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Soome ja siin lisandub nüüd
Holland. Kas ma seda siis ka aimasin, kui kunagi ammu heegelnõela
esimest korda kätte võtsin? :)
Väljas
on mõnus külm talv, aga siiski on päike meid kogu tänase päeva
rõõmustanud - just täpselt nii nagu 6 aastat tagasi samal kuupäeval, mil
sündis minu esimene poeg :) Veidi on vaja veel toimetada ja siis teeme
ahju mõnusa tule ning süütame küünlad, et seda päeva jälle kord rõõmsalt
tervitada...
